Vahepeal tundub, et kuna mul siin USAs on wifi ja piisavalt aega, siis ei tee ma muud, kui räägin igal oma vabal hetkel inimestele sellest, kuidas mul läheb ja mida ma teen. Tegelikkuses saavad paraku vist ainult ühed ja samad inimesed mu jutuga üle valatud ning kuna mu vanaemad niikuinii ootavad siinsest eluolust pilte, siis on äkki aeg väike update teha. Pealegi on elu praegu suht lahe ja lootust on, et aina põnevamaks läheb hehe.

Niisiis, viimaste kuude jooksul juhtusid sellised asjad, et elasin Hiiumaal, hoidsin end stressist ega läinud kuskile ajutisele töökohale, mis mulle niikuinii meeldinud ei oleks, selle asemel tegin hoopis oma lõputöö ära , lõpetasin kooli, pakkisin juuni lõpus kodus kõik oma asjad kastidesse, teistel jalust ära, ja tulin Californiasse.

Ootamatult tuli selline tore võimalus elada kolm kuud Põhja-California väikelinnas Los Altos, mis mulle ideaalselt sobis, sest teatavasti ei taha ma praegu teha muud kui reisida ja maailma avastada.

Tänaseks olen siin elanud juba 6 nädalat, mis tähendab, et täpselt sama palju ning paar päeva lisaks on veel ees. Nädala sees nunnutan koeri ja väikest Liisat, nädalavahetuseti püüan käia avastamas nii palju kui võimalik. Ümberringi on mäed, ookean ka poole tunni kaugusel ja looduse poolest on siia ikka nii palju antud, et iga paari kilomeetri järel on järjekordne maailma kõige ilusam koht.

Keegi ilma tõestuseta niikuinii ei usu, nii et mõned pildid:

Big Sur – aega oli kahjuks täpselt nii palju, et kiirelt läbi sõita ja ühe korra peatuda. Oleks võinud olla näiteks mm.. nädal või nii.

Half Moon Bay – mitte ainult väga ilus nimi, vaid ka ilus rand. Kahjuks on minu jaoks vesi ujumiseks liiga külm, samas aga nägin seal vaalu!!!!!! Pluss seal nii hea ja mõnus ja jahe päikse käes peesitada, vahelduseks Los Altose 30 kraadile.

Lands End – taaskord ilusad vaated igal sammul, pluss ilm oli suurepärane. Näha Golden Gate Bridge nii ilusti ilma udu ja pilvedeta on vist suht haruldane, nagu ma aru olen saanud.

No ja muidugi San Francisco oma vastuolulisues, loendamatute erinevate kultuuridega, lõputute mägede ja väga eestipärase ilmaga. Tänu lapsepõlves nähtud filmidele olen romantiseerinud San Franciscot nii kaua kui mäletan ja ainult seda ei suuda ma uskuda, et kõik inimesed ei sõidagi vanade Mustangitega ringi.

Igatahes on elu siin praegu lihtne ja hea, naudin väga ja isegi kahju on, et kolm kuud nii kiiresti mööda läheb.

Tuleviku kohta ka nii palju, et septembris liitub Terje minuga ja me lendame siit Guatemalasse!!! See on ainuke asi, mis täitsa kindel on, aga üldiselt on plaan siis mõned kuud Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ringi rännata. Jeeeee.