Mu pikaajaline kogemus on näidanud, et reisidel on alati lihtsam blogi kirjutada, kui oma tavarutiinis. Seda nägin mõned aastat tagasi oma USA reisil, kui kolme kuu jooksul täpselt kolm uhket korda kirjutasin (mis on juba 100% rohkem kui mu igapäevane blogimisaktiivsus). Sellest eduloost innustatuna otsustasin ka seekord, oma teisele pikale reisile minnes, et äkki oleks hea mõte endast vahepeal elumärki anda ja eredamaid hetki jagada.
Hetkel istun veel rõõmsalt Tallinnas lennujaamas ja ootan oma järjest rohkem hilinevat lendu Barcelonasse, praeguse seisuga peaksin hostelisse jõudma 3:30 öösel. Tagasilend on ostetud 13.detsember Portost, mis tähendab et mul on natuke alla 50 päeva, mille jooksul loodan natuke puhata, aga eelkõige kõndida läbi Camino Frances’e, mis on üks võimalikest Camino de Santiagio palverännakumarsruutidest, kulgedes Prantsusmaalt St. Jean Pied-de-Portist u 775 km Santiago de Compostelani.
Kuna ma lendan ikkagi Hispaaniasse, ei hakka ma selle jaoks spetsiaalselt Prantsusmaale sõitma, sest see on keeruline ja kallis, vaid alustan oma rännakut hispaania palverändurite traditsioonilisest alguspunktist Roncesvallesest, mis on üks pisike, 30 elanikuga küla Püreneedes, 4 km Prantsusmaa piirist. Sealt alustades jääb mul ilus 751.1 km Santiagoni. Masterplaani kuulub tegelikult edasi minna “maailma lõppu” ehk Finisterresse, mis on veel lisa 115 km, aga eks paistab kuidas jaksu ning aega jagub.
Olen natuke närvis ja väga põnevil. Juba nädal aega pole korralikult magada saanud (see võib tulla ka sellest, et olen liiga puhanud) ja praegu kasvab ka elevus iga hetkega. Ma pole kunagi varem üksi reisinud ega ka kunagi varem sellisel korralikul seljakotireisil käinud ega kunagi palverännakul käinud ega 30-päevasel matkal ega üldse eriti matkal jne, seega ei tea ma absoluutselt, mis ees ootamas on. Ja see on põneeeeevvvvv!!!!
Eks see põhjus miks ma täpselt lähen või milleks midagi sellist mulle üldse vajalik on, selgub teel olles või alles kunagi hiljem, aga mu suurim lootus on, et tulen tagasi unistustega ja eelkõige elusamana kui praegu olen, tänulikumana oma elu eest.
Pai-pai teile kõigile, olete kallid.